Esmakordselt mainitakse hoonestust Tallinna vanades ürikutes juba 14. sajandil.

Kaupmees Johan Hopner, kelle auks hoonekompleks praegu Hopneri Maja nime kannab, sai majaperemeheks aastal 1662. aastal.

Hopneri Maja tänased asukad seisavad head selle eest, et minevikku mäletataks ja hoonest saaks üks Tallinna vanalinna armastatuim ja külastatuim kultuurikants.

The house, which was named after its former owner, merchant Johan Hopner, is one of the best preserved examples of medieval residential buildings in Tallinn. The first part of the complex of buildings, formerly known as Matkamaja, was built more than 700 years ago as a tower house. “A register of the owners of the shops built next to the tower house was kept from 1352,” says Head of Tallinn City Centre Aini Härm. “Merchant Johan Hopner bought the tower house in 1662, and he also acquired the shop in 1665.”

Seni Matkamaja nime all tuntud hoonekompleksi esimene osa ehitati enam kui seitsesada aastat tagasi tornelamuna. “Tornmaja kõrvale rajatud poodide omanike registrit peeti 1352. aastast. 1662. aastal ostis tornmaja kaupmees Johan Hopner, kes omandas 1665. aastal ka poe-maja,” selgitas Aini Härm.

Wechmuth in Kirchspiel St. Johannis, Jerwen

Võhmuta mõis (saksa k Wechmuth) rajati 17. sajandi teisel poolel. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis Zoege von Manteuffelite perekonnale, mõisa viimane omanik oli Ernst Zoege von Manteuffel.

Võhmuta oli Eesti üks stiilsemaid klassitsistlikke väikemõisaid. Tõnäoliselt 18. sajandi teisest poolest pärinev puidust ühekorruseline barokne peahoone ehitati 19. sajandi alguses ümber lameda plekk-katusega klassitsistlikuks hooneks. Hoone fassaadi keskosale lisati nelja sambaga portikus koos kolmnurkfrontooniga.

Samal ajal — ca 1800-10 — püstitati ka ülejäänud peahoone esist väljakut ääristanud hooned. Väljaku külgedele ehitati üksteisega sarnased pikk ait ja tall-tõllakuur. Nimetatud hoonete keskosad kaunistati ümarpilastrite ning kolmnurkfrontoonidega. Kolmnurkfrontoonides paiknesid ovaalaknad.

Peahoone vastu teisele poole auhoovi rajati klassitsistlik väravahoone — nn võiduvärav —, mis on Eestis ainus omataoline. Väravat peetakse 1812. aasta Vene-Prantsuse sõja mälestusmärgiks. Väravaava ääristasid paarissambad ning selle tipus asus kõrge frontoon. 19. sajandi keskpaigas lisati peahoonele tiibhoone ning ta parempoolne ots ehitati kahekorruseliseks.

Stiilne kompleks on praegu paljus lagunenud ja varemeis. Tall-tõllakuur on ümber ehitatud ning ait täielikult varemeis. Kaunis võiduvärav on kaotanud mitmed sambad ning varisemas. Viimastel aastatel, mil mõisa on olnud eraomanduses, on osaliselt kompleksi küll korrastatud, nt toestatud varisemisohtlikku väravahoonet.

Mõisasüdamest poole kilomeetri jagu lõunas metsaservas asub mõisaomanike Zoege von Manteuffelite perekonnakalmistu (kahjuks rüüstatud).

Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Järva-Jaani kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Tamsalu valla territooriumile.