English Version Here
Original site
Wikipedia
Padise kloostri ehitus käis vaheaegadega üle 200 aasta.
Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Kloostri rajamine oli plaanis arvatavasti juba 13. sajandil. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale.
1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest, kui algas Jüriöö ülestõus ja klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka tapeti.
Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid.
Põhihoonestiku pühitsemise tseremoonia toimus 1448. aastal.
Liivi sõjas 1559. aastal lõpetas Padise klooster (saksa keeles Die Abtei Padis) tegevuse. Selle aja jooksul aga ehitati kloostri juurde tulirelvade jaoks täiendavaid kindlustusi.
1560. aastal oli klooster linnusena välja ehitatud, klooster asus siis hertsog Magnuse valduses, kelle käest rootslased ta 1561. aasta sügisel endale vallutasid.
1576. aastal kahepäevase piiramise ja ägeda suurtükitule tulemusena andsid selle kaitsjad eesotsas pealik Hans von Oldenburgiga alla ja loovutasid endise kloostri venelastele.
28. detsembril 1580. aastal pärast 13 nädalat kestnud piiramist loovutasid venelased lõpuks kloostri Rootsi sõjaväele. Pärast neid korduvaid piiramisi ja vallutamisi olid Padise kloostri muutnud osaliselt varemeiks. Seda mainiti veel 18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepingus, kui venelased loobusid muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle.
Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1622. aastal Padise kloostri Riia bürgermeistrile Thomas von Rammile. Ligi 150 aastat kasutati kloostrit eluhoonena, täpsemalt kirikut, mis oli muudetud vahelaega kahekorruseliseks.
1766. aastal klooster põles ja sellest ajast saadik on osaliselt varemeis. Rammid olid seni kasutanud kloostri ruume häärberina, aga peale põlengut enam see oma funktsioone enam täita ei suutnud. Nii ehitati 1770. aastatel kloostrist ida poole Padise mõisa uus peahoone. Ehitusmaterjali saadi kivide näol kloostri varemetest.
Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastani. Mõisa viimaseks omanikuks oli Fridolf von Ramm.
Kuna väravatorn on rajatud jõe poole kaldus savikihile, purunes 20. sajandi alguspoolel väravatorn osaliselt maalihkes.
Kloostri korrastus- ja restaureerimistöödega alustati 1930. aastatel.
