Pirita kloostri kellatorni katuse remont
Kuninga 8 / Kullaseppa 13 / 2017
Lühike jalg 9 katuse remont
Kadrioru pargi Miraazi sein ning balüstraad / 2017
Pikk 20 Kanuti Gildi restaureerimine / 2017
Katuse ja fassaadi remont.
Tallinna Reaalkool – 135 aastat! / 2016
2016. aasta sügisel tähistab Tallinna Reaalkool oma 135. sünnipäeva.
Raekoja plats 12 / 2016
Lai 1, Tallinn / 2016
Lai 1/Nunne 4, kolmekorruseline juugendstiilis hoone ehitati aastatel 1904–1907 Aadliklubiks (arhitekt Nikolai Thamm noorem, korrigeerimisprojekt 1907. aastal Arthur von Hoyningen-Huene poolt.
Hoone kinnistu parempoolsel osal, Lai 1-3 asus varem Tallinna Ieater (ehitati aastatel 1807–1809, arhitekt Gottfried Henning, saal Carl Ludvig Engel. 1784. aastal alustas hoones tegevust esimene Tallinna asjaarmastajate teater, rajajaks (1812–1813) August von Kotzebue. Hoone taastati pärast põlemist aastatel 1859–1860, arhitekt A. Arhierejev, Otto Rudolf von Knüpffer, kuid hävis lõplikult 1902. aastal. 1920. aastatel oli hoones kindlustusseltsi Eesti Esimese Kinnituse Seltsi maja kontserdisaali, restoraniga; suuremad ümberehitused viidi hoones läbi aastatel 1923 ja 1927, mille käigus ehitati trepikoda hooviküljele, mille projekteeris arhitekt Artur Perna[3].
1930–1940 aastatel asusid hoones ka NMKÜ keskliidu ruumid[4], mis pärast 1940. aasta juunipööret natsionaliseeriti ning anti legaliseeritud EKNÜ käsutusse.
Pikajala Torn, Tallinn / 2016
Pika jala tornil (nagu Neitsitornilgi) on olnud “kunstitorni” maine. Siin on ka “siurulased” oma koosolekuid pidanud. Siin on töötanud kunstnikud Ludvig Oskar (1874-1951), Juhan Raudsepp, Edgar Valter, Ernst Hallop.
K. Laane. Tallinna kultuuriloo radadel. Tln., 1974
Pika jala väravatorn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, mis on rajatud 17. sajandi lõpul, ta paikneb ilmselt varasema puidust värava kohal.
Pika jala väravatorn asub Tallinna vanalinnas Pika jala, Rataskaevu ja Nunne tänava ristumiskohal.
1380. aastal andis ordumeister Wilhelm von Friemersheim loa rajada kivist väravaehitis (1387 porta longi montis, 1507 de lange Domporte vor dem langen Berge, millest kujunes hiljem Die Pforte unter dem Langen Domberge). Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2×6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m.
Tõenäoliselt aastal 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik. Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini. 1454 tasuti sepp Rozenbergile väravaseadmete ning 1455 Claus Denenile kahe tuulelipu valmistamise eest.
1594 rajati Pika jala peavärava ette väravatõke.
1608 ehitati ümber väravatorni ülaosa.
19. sajandil olid torni paigutatud sõdurid.
Tänapäeval kasutatakse torni eluruumide ja ateljeedena, pärast 1995. aastal toimunud tulekahju sai torn uue tornikiivri. Pika jala väravatorni tuulelipu sepistas metallikunstnik Heino Müller, kelle ateljee asus selles tornis.
